Oleme võtnud südameasjaks, et nii kohalik kogukond kui looduskeskkond oleks kaevandamise protsessi ajal hoitud ja kaitstud.

Karjääri avamine

Karjääride avamisel ja opereerimisel lähtutakse kaheksast seadusest, millest peamised on maapõueseadus ja looduskaitseseadus, aga ka veeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus jm. Igaks etapiks saadakse vastavalt asutuselt luba ja suunised.

Karjääri asukoha valikul peame silmas, et see paikneks võimalikult kaugel asustusest ja looduskaitsealustest objektidest. Keskkonnaametilt saadud uuringuloa alusel teeme geoloogilised uuringud, et panna paika täpsem kaevandamise kava ja taotleda luba kaevandamiseks.

Kaevandamisloa väljastamise eel uurib maa-amet põhjalikult kohalikku geoloogiat ja keskkonnaamet veerežiimi ning eluslooduse kooslust. Loa osana pannakse kirja meetmed, mis on vajalikud kaevandamise mõjude minimeerimiseks just selles asukohas. Seejuures vaadeldakse nii tolmu, müra, veetaseme muutuse kui lõhkamiste puhul maavõngete võimalikke ohte ning Eesti Killustik võtab kasutusele ettenähtud leevendusmeetmed.

Kivisisalik. Foto autor Manfred Richter

Mõjude minimeerimine

Pae kaevandamise ja purustus-sorteerimissõlme tööga kaasneb paratamatult müra, mille edasi kandumist on võimalik vähendada. Eesti Killustik hoolitseb selle eest, et müra taset jooksvalt monitooritaks ja et see vastaks normidele. Kui müratase läheneb kaevandusala edasi liikumisel mõnes piirkonnas kriitilisele piirile, võib osutuda vajalikuks jätta alles plaanitust laiem metsariba või ehitada müratõkke vall. Näiteks on müratõkkevall kasutusel Potsepa ja Anelema karjäärides ning lisandub Raikkülla. Rõstlas istutatakse külapoolsele karjääri servale kaitsev kuusehekk.

Nii nagu müra, on pideva kontrolli all ka tolm, mida kaevandamine tekitab. Õhu puhtuse hoidmiseks tehakse süsteemseid õhu tolmusisalduse mõõtmisi. Mitmes karjääris on purustus-sorteerimissõlme juures kasutusel vihmuti, mis takistab tolmu levimist kaugemale. Vajadusel kastetakse ja puhastatakse ka teid, et lähikonna inimeste heaolu ei saaks häiritud.

Vesi ja selle kaitse võetakse luubi alla juba enne kaevandusloa väljastamist, sest olenevalt asukohast võib karjääri rajamine mõjutada nii pinna- kui põhjavett. Kui liivakarjääride puhul toimub kaevandamine vesises keskkonnas, siis paekarjääride loomisel pumbatakse süvend kuivaks. Enne karjäärist välja juhtimist settub vesi heljumist puhtamaks spetsiaalses settebasseinis, sellega neutraliseerub ka pH loodusele omaseks. Eesti Killustik jälgib perioodiliselt, elanike palvel ka vastavalt soovile, karjääridest välja juhitava vee ning majapidamiste vee taset ja kvaliteeti.

Paekarjäärides tehtavad lõhkamised tekitavad maavõnkeid, mille mõjuulatus on täpselt seiratud. Eesti Killustiku kogenud ja sertifitseeritud lõhketööde partner YIT Eesti kasutab vastavalt olukorrale erinevaid tehnilisi lahendusi kombineerides eri lõhkejõuga laenguid või kasutades vajadusel hoopis väiksema mõjuga hüdrovasarat.

Liikide kaitse

Eluslooduse hoidmiseks kasutab Eesti Killustik mitut meedet. Paljudel juhtudel tuleb olenevalt loomaliigi elutsüklist mingiks perioodiks karjääri tegevus seisata. Kivisisalike puhul on kaevandamine peatatud 1.oktoobrist 31.aprillini, hariliku kärnkonna ja tiigikonna puhul lume sulamisest 31.aprillini ning lindude puhul olenevalt pesitsusperioodist vastavalt keskkonnaameti teavitusele.

Nii mõnedki taime- ja loomaliigid asustavad piirkonda just tänu karjääride loomisega avanevatele uutele võimalustele. Näiteks on liivakallastega karjääriosad suurepäraseks pesapaigaks kaldapääsukestele ning kivisisalikele, kes vajavad eluks avatud liivast ala.

2020-ndate aastate alguses on koostöös liigieksperdiga kavas Kuusalu karjääri lähedale rajada kivisisalike pesitsusala, sest nendele sobivaks elukohaks osutunud vanem karjääri osa on taimestikuga kattumas. Kivisisalike jaoks ehitatakse välja uus taimevaba pind koos pesitsemiseks sobivate pinnasevallidega.

Kuusalu karjääri korrastusplaan hõlmab 9,5ha suuruse kivisisalike pesitsusala loomist

Karjääride sulgemine

Nagu karjääride avamine, käib ka nende sulgemine keskkonnaameti suuniste järgi, kes koostab igale karjäärile korrastamistingimused. Sulgemise käigus likvideeritakse kaevandamistegevuse jäljed ja taastatakse maa looduslik kuju – vastavalt projektile istutatakse mets, luuakse roheala või korrastatakse veekogu kaldad.

Tekkis keskkonnahoiu alaseid küsimusi?

Abiks on meie mäetööde juht:
Ole Sein
Tel. 5349 2373
ole@eestikillustik.ee