Ole Sein ⟩ Miks on kaevandajal päti maine?
- Nagu igas valdkonnas, siis piisab vähesest, et olukorda saaks üldpildis halvana käsitleda.
- Valdkonnas pikemat aega toimivatel ettevõtetel on ka arusaam karjääride korrastamise olemusest.
- Kaevandamislube võidakse taotleda ka ilma tegeliku soovita kaevandada.
Tegelikult ei pea iga kaevandaja olema pätt, kuigi ka pätt saab olla Eesti tingimustes kaevandaja, kirjutab Eesti Killustiku juhatuse liige Ole Sein.
Iga valdkonnaga on nii, et päevapealt profiks ei saa. Kes tahab saada klaverivirtuoosiks, peab alustama laste muusikakoolis solfedžo õpinguid. Tuleviku inseneridega on samamoodi.
Hiljaaegu saime Postimehe hariduskülgedelt lugeda, et Eesti noored tegid ilma Hiinas rahvusvahelisel maateaduste olümpiaadil. See tähendab ikka palju põhjalikumat teadmiste kogumit kui see, et Maa ei ole mitte ümmargune, vaid kerakujuline ja kui soovite, siis geoid. Sellistest noortest saavad tulla tulevased mäemehed, geoloogid, keskkonnaeksperdid. Oleme Eesti Killustikus uue põlvkonna võimestamist oluliseks pidanud.
Samas ei pea tulevikku tingimata ootama, sest vastutustundlike kaevandajate olemasolu on ka täna realiteet. Nagu igas valdkonnas, siis piisab vähesest, et olukorda saaks üldpildis halvana käsitleda. Pestitsiidide puhul piisab murdosast mikrogrammist liitris joogivees, et seda oleks liiga palju. Kuidas saab kaevandajate puhul tõrvatilk meepotti?
Miks on kaevandajal teinekord päti maine?
Lihtne vastus on see, et mitte kõik valdkonnas tegutsejad ei toimi parimal võimalikul viisil. Avalikust uudistevoost võib lugeda, et igasugune planeeringute ja keskkonnalubade menetlemine ning keskkonnamõjude hindamine on väga aja- ja ressursimahukas ettevõtmine ja selles on igatahes tõde olemas. Teisalt on loa saamiseks tehtud äärmuslikke lihtsustusi, loa võib saada igaüks, kel on kus kaevandada ehk ligipääs maavarale. Isegi ettevõtet ei pea registreerima. Kaevandamisluba on võimalik taotleda isikukoodi alusel ja seda võimalust on Eestis ka kasutatud.
Teadmine selle kohta, kes tegelikult ekskavaatori kangide taha satub, tekib jooksvalt. Ei saa eeldada, et iga füüsiline isik on kaevandajana pätt, aga eeldused, et kõik hea tava juurde kuuluv sel juhul täidetud saaks, ei pruugi saada tegelikkuseks. Mis on sellistel juhtudel kaevandaja portfoolios ette näidata?
Traditsioonidega, erinevaid karjääre omava kaevandusettevõtte puhul on olukord hoopis teistsugune. Tal on oskusteave, vajalikud spetsialistid, tehnoloogia, seadmed ja seal osatakse arvutada nii kahe kui kolmemõõtmeliste objektide parameetreid. Ei ole nii, et inimliku eksituse tõttu sattus ekskavaatorijuht kaevandama ei tea kuhu. Seda ei saa päris välistada, aga maapõue seaduse kohaselt on igal karjääril vastutav spetsialist – inimene, kellelt päriselt küsida.
Valdkonnas pikemat aega toimivatel ettevõtetel on ka arusaam karjääride korrastamise olemusest, ressursid selleks ning vastav praktika. Levinud on usaldamatus kaevandaja vastu: võtate ju hea osa välja ja lasete ettevõtte pankrotti ning kaote ja keegi ei vastuta. Normaalne oleks omada korrastusfondi, normaalne oleks kohalikul kogukonnal ka seda küsida. Inimesed tahavad kindlust.
Kolmemõõtmelisus on oluline, sest osa maavarast võib asuda põhjavee piirist allpool ja teinekord asub kvaliteetsem maavara vähemkvaliteetsema all. Meil endalgi on selline olukord kõrgemargilise lubjakivi puhul. Oluline on see kolmemõõtmelisus ka loa väljastamisel, sest kahemõõtmeliselt kaardilt vaatab vastu madalamargiline lubjakivi. «Vähid» aga on kivi all. Asjasse puutuvad ametnikud arvutavad aga varustuskindluse oma Excelis kahemõõtmeliselt.
Riik saab teha paremini
Kohalikult inimeselt kaevandajale hinnangu andmise aluseks on see, mida ta näeb. Pinnuks silmas on aga iga korrastamata «auk». 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 484 kaevandamise loaga ehitus- ja täiteliiva plokki, ca 2/3 oli kaevandamine sisuliselt olematu, alla 2000 m³. Järelevalve nende «aukude» üle praktiliselt puudub või tehakse seda tagasivaatavalt ja ainult suurimatele aktiivsetele kaevandajatele. Näiteks kuni 10000 m³ aastase kaevandamismahu juures on lubatud kaevandamise kontrollmõõdistamise sagedus üks kord kolme aasta jooksul. Päriselu karjäärides võib riiklikust ehk ametlikust statistikast erineda.
See, et ka eramaal saadakse kaevandada, on ju loomulik. Samas peaks kaevandaja jaoks olema tingimused ja nõudmised sarnased sõltumata maaomandist millel karjäär asub. Eraomandisse kuuluva maavara keskkonnaloa taotlemisel ei ole maavara varustuskindluse olemasolu takistavaks faktoriks, küll aga hinnatakse eramaadel olevaid lubasid riigimaade varustuskindluse arvestamisel. See ei ole kuidagi asjakohane. Keskkonnakaitselisest aspektist pole ju mingit vahet, kelle kasuks on tehtud kanne kinnisturaamatus. Neid murekohti on veel.
Kaevandamislube võidakse taotleda ka ilma tegeliku soovita kaevandada. Luba käes, püütakse nendega hangeldada, samal ajal tiksutakse varu otsas, mis on varustuskindluse bilansis arvel, kuid ei ole tegelikult ilma kokkuleppe ja seeläbi täiendavate kulude kaevandatav ehk tavalises konkurentsiolukorras see materjal objektidele ei jõua.
Riikliku varustuskindluse otsused tuleb riigil vastu võtta vaadates tervikut, mitte jätta seda otsust kohaliku omavalitsuse õlule ilma igasuguse hüveta või moodsas keeles kohaliku kasuta. Kaevandamine on suurt mõju, huvi ja kartusi tekitav tegevus. Mina kaevandamisettevõtte esindajana mõistan, et täiesti põhjendatud on ükskõik kelle mitte lubamine enda aia taha
Ole arvamusloo avaldas Postimehe veebiväljaanne 11. september 2024, 11:00