On valdkondi, mille puhul nulli kärpimine võib olla väga kulukate tagajärgedega, üks selline on teedeehitus, kirjutab osaühingu Eesti Killustik juhatuse liige Tarvo Sikka.

Eesti riigiteede teehoiu rahastus on kolme aastaga kukkunud 35 protsenti, inflatsiooni tõttu on tööde maht kilomeetrites vähenenud poole võrra. See on vastupidine suund sellele, mida Eesti vajab: kvaliteetset teedevõrku ja kiireid ühendusi nii riigi sees kui ka Euroopa suunal.

Teehoiu rahastuse närbumise tõttu on paisunud Eesti teede remondivõlg, millest tulenevalt muutuvad meie teed aina auklikumaks, halveneb sõiduohutus ja teedevõrgu parendamine ei edene.

Kohati on olukord teedel sarnane remonti vajava majaga – seinte ülevärvimist saab mõnevõrra edasi lükata, kuid läbilaskev katus tuleb korda teha kohe. Täna tegeleme aga katuseremondi asemel seinte värvimisega, mistõttu osutub kahjustuste kõrvaldamine ühel hetkel palju kallimaks kui maja pidev hooldamine ja korrashoid.

Tööstussektori investeeringute puhul on hästi toimiv taristu üheks olulisemaks määrajaks, millisesse riiki või linna tehas ehitada. Kui logistika lonkab, jäävad paljud investeeringud tegemata või lähevad mujale. Näiteks Lätti või Leetu, kus ollakse Eestit mitme majandusnäitajaga edestamas.

Eestile on vaja senisest rohkem ja mitmekesisemat majandust, mitte vastupidi. Metsatööstus on Eestis võimas, kuid ainult sellest ei piisa. Me vajame uusi investeeringud, mille eeldus on tõhus infrastruktuur. Juba senise taristu säilimine on pingutus, millega Eesti täna piisvalt hästi hakkama ei saa. Aga vaja on arendamist, läänemaailmale järele rühkimist.

Kokku tuleb hoida nii, et elujõud säilib

Riigieelarvet koostavatel inimesel on õigus, et eelarve peab olema vähemalt tasakaalu lähedal – miinus võib olla kuni 3 protsenti eelarvest, mitte rohkem – veel parem, kui eelarve on tasakaalus.

Arvestades Eesti riigirahanduse seisu, ei tohiks ükski eluvaldkond ülearu nuriseda, et nende eelarvesse kärpekäärid sisse lüüakse. Ka kodanikud jätavad isiklikud investeeringud või suuremad ostud tegemata või lükkavad edasi, kui rahakott on püsivalt või ajutiselt õhem.

Siiski on valdkondi, mille puhul n-ö nulli kärpimine võib olla väga kulukate tagajärgedega, millest teedeehitus on üks selliseid. Riik ei saa turuolukorda ignoreerida, sest ettevõtjad langetavad otsuseid lähtuvalt majanduslikest, mitte emotsionaalsetest argumentidest.

Taristuehitus on väga kapitalimahukas majandusharu. Turu langusest tulenevalt on ehitajad sunnitud loobuma seisma jäänud asfaldi tootmise ja paigaldamise tehnikast, mida Rail Balticu ehitusel ei vajata, samuti on taristuehitajad pidanud koondama hulga hinnatud spetsialiste – kui tööd ei ole, siis tööd ei ole.

Neid ressursse ei ole vajaduse tekkides võimalik kiires tempos taastada. Olukord on sarnane põllumajandusega: kui kari on likvideeritud, võtab selle taastamine aastaid ning ettevõtja ei pruugi seda teha tahtagi.

Majandus tuleb käima investeerida

Eesti majanduslangusest välja investeerimine eeldab püsivaid ja suuremahulisi investeeringuid taristusse. Kvaliteetne taristu ja kiired ühendused on hädavajalikud majanduskasvu, liiklejate turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks.

President Alar Karis ütles oma Roosiaia kõnes järgmist: „Investeeringud. Ehk Robert Kiti kombel: majanduslangusest tuleb ennast ise välja investeerida, uued investeeringud loovad töökohti ja lisaväärtust. Investorid pole Eestist kadunud, aga siin on meil mõned mured – ebakindluse tunne ning meie enda kesine kahekõne suurte investeeringute vajaduse selgitamisel. Nii jäävad maandamata kogukondade hirmud ja ennetamata nende kirglik vastuseis, mis mahukaid investeerimisprojekte sageli tabab.“

Täna on teede ehitamine mõistlik ka seepärast, et Eestis on n-ö tellija turg. Riik saab hea hinnaga tellida töid, mida majandusbuumi ajal tuleb teha kallimalt. Palju räägitud 2 + 2 kiirteed on asjakohane näide: lähtuvalt senisest 2 + 2 maanteede ehitamise tempost valmivad meie 2 + 2 põhimaanteed sajandivahetuseks. See on ebamõistlikult kauge aeg.

Uut valitsust tuleb kiita selle eest, et ametisse on saanud valdkonnaga tegelev taristuminister. See otsus sisendab lootust, et valitsus mõistab, et mõne valdkonna arendamine või koguni eelisarendamine lükkab käima ka teised valdkonnad.

Taristuehituse sihti aitaks hoida riigipoolne taristuehituse pikk plaan nii 10–15 aastaks, millega säiliks valdkonna ettevõtetel investeerimisjulgus. Kindlasti võiks nt automaksu suunata teedevõrgu arendamisse, sest kes kasutab, see peab selle eest ka maksma. Teedehoiu ja teedevõrgu arendamiseks laenu võtmine oleks olnud mõistlik juba pikki aastaid – paraneks Eesti konkurentsivõime, majandus oleks edukam ning inimesed liikleksid ohutumalt ja õnnelikumalt. Hea taristu on oluline osa julgeolekust. Teeme ära!

 

Tarvo arvamusloo avaldas Äripäeva veebiväljaanne  04.09.2024, 13:47

Tarvo Sikka: kasvavasse majandusse viivad teed (aripaev.ee)